Nokitsemisest

Mulle tegelikult on alati meeldinud nn nokitsemine. Juba aastast 1992, kui ema esimesed Kodukirja numbrid tellis, olen ma neid hoolikalt sirvinud...kodupildid, retseptid ja isetegemine. Tatikana vist iga nädal tõstsin oma tuba ringi -vinnasin raamatuid täis riiuleid ühest kohast teise ja kleepisin ühelt seinalt teisele Meie Meelest välja lõigatud postreid. Ja jälle mõnus tunne. Kunstiringis käisin ka...Aga möödunud suvel/varakevadel käis nagu mingi kiiks kahe kõrva vahel... parabaraaa..ja nüüd on nii, et kogu aega tahaks midagi lahedat teha.

1. Kiikhobu sai uue ja beebisõbraliku ilme:) Selline tõutäkk.
2. Ehe Eesti, linakangas, rahvusmuster, pits, puustnööbid, takunöör- ja valmisid padjapüürid, lambisirm ja diivanitasku:)

3.Stefanile otsisin juba ammu nn kosmeetikakotti (te ei kujuta ette milline rohulaegas tal on jamitu beebiparfüümi). Luku õmblemisestuli appi abistav käsi ema poolt. Ja valmis ka moonakott, millega ma tihti ringi liigun.

4. Kuna õmblustuhin hoogustus, kasutasin tihti ema niidinööbi saaki. Kuid see laegas oli ikka tal aega näinudküll vist Põhjasõjast alates. Emale võib ju kingiks osta eriti romantilise käsitöölaeka küll, kui sry mitte 600 krooni eest:S Poest väljusin kangatüki ja paari aksessuaariga. Tegin korda kõik käsitö karbid ja uhke nõelapadja ka liskas. Emale meelis, mulle ka

5. Kooke ma küpsetan tihti:) Aga torditegemine just suhkrumassi ja martsipaniga võib käsitöö alla selekteerida küll. Mõned neist...

5. Taaskasutus,mida teha pildiraamiga, mille klaas on katki.Nt kõrvarõngaalus:) Minu meelst on ülihea valida nende tuhade seast seda õiget.Nüüd on see rõngaid 3X rohkem täis...järeldus peaks suurema tegema.

6. Maale vanema juurde kohendasin sellise lastele sobivama toa. Nüüd saab meil ka kriidiga mööda seina käija. Abistav isa käsi oli ka mängus. 7. Mänguasjad-hommikusöök (peale pildi tegu on lisandunud ka tordilõik:)
8. Stefanil on kogunenud juba igasugu staffi,mida üks tublilapsevanem tahab oma lapse jaoks alles hoida...esimene lutt, hõbelusikas, õnnitluskaardid, nabakönt, käepael jne. Need paiknevad nüüd sellises puust armsas laekas. Ja mõõdupuu, mida aitas restuareerida onu Kalmer. Mõõdupuule siis proovin lapse(te) pikkused nt nende igal sünnipäeval peale märkida:) Hea silma ees! Stefanit siis mõõtsime tema 1 sünnipäeval:)

9. Ja poolikud on veel nukumaja,

tugitool, mis peaks saama uue katte,

suvekleit- selle viin lõpetada vist õmbleja juurde:)

10. Ja tegelikult on selliseid väikseid nokitsemisi veel ja veel. Ahjaa kuna titemamma tahab ka mdagi tarka õppida siis, käisin juurde õppimas kuidas fotoalbumit ise teha ja seepe:)
Lennukaid ideid ja head nokitemist!